Kooskirjutamisleht nr. 2

Kirjutasime koos anonüümselt 30.04. 2020. a kell 12.00-17.00 meie ajalehte ühe rea või lõigu koolielust eriolukorras. Lasime oma mõtetel lennata! Oodatud olid kirjutama nii õpetajad, õpilased kui ka vanemad.

Tahaks kooli juba. Tahaks sõpru näha ja nendega koos meeldejäävaid asju teha, aga tuleb ära kannatada. Kui kõik möödas on siis tuleb luua palju meeldejäävaid mälestusi, sest kunagi ei või teada kui selline seis uuesti võib tulla. Ka kodus on võimalik lahedaid asju teha, aga sõpradega oleks lahedam.

 

Kodus puhata on alati tore, kuid sellest saab ka ükskord mõõt täis. Tahaks töökaaslastega suhelda ning tööd teha ja õhtul väsinuna koju jõuda ning diivanile langeda. Tahaks õpilasi näha ning nende vahvaid mõtteid ja ideid kuulda, nende probleemidega tegeleda. Tahaks, et kõik oleksid terved ning endised!

 

Olen õpetaja. Olen avastanud selle distantsõppe jooksul väga ülilahedaid õpilasi. Kahjuks koolis ma seda ei osanud nähagi. Ja neid on palju! Tänan teid kõiki! Mõned tegelevad kindlasti oma hobidega rohkem ja enda üldine harimine jääb tahaplaanile. Enamus saavad hakkama selles keerulises olukorras. Õppetöö käib enamuses endapoolt valitud ajal. Mõnele kohe sobib selline õppimise viis. Seekord on küll tiigrihüppe asemel sattunud meie teele "koroonahüpe" aga me saame hakkama. Peagi näeme. Loodame vähemalt.

 

Kodu on küll kõige parem koht maailmas. Ärkamine, hommikukohv- kell ei helisegi. Teed koolitöid ja naudid tagasisidet. Hinded on küll paremad, sest kogu meeskond on tööle rakendatud. Tahaks näha päris emotsioone: naeratusi, mossitamisi, hõiskeid. Hakkab juba harjumus tekkima sellest distantsist, aga tahaks juba koos kooli. Hea oleks üksteist näha. Teadupärast mõned sentimeetridki on pisemad juurde visanud. Kindel see, et enesekindlust ja iseseisvust on juurde tulnud. Püsime terved ja hoiame üksteist kaugelt!

 

Juba nii kaua pole kedagi näinud ja väga üksik ja igav on kodus olla. On tulnud selline väga tüütu rutiin sisse ja tahaks lihtsalt kooli tagasi juba. Kõik on väga segane praegu ikka.

 

On juba nii kaugele jõudnud kodu õppimisega, et on juba nagu tavaliseks mulle läinud. Selles olukorras ei saa me midagi teha peale reegleid kuulata. Natuke on halb olla üksinda ja mitte olla oma sõbraga kellega saaksin rääkida. Minu ema on see kes on nagu minu parimaks sõbraks läinud ja me räägime paljudest asjadest. Õppimisega on mul tavaliselt läinud aga veidi raskeks. Loodame, et see olukord saab korda.

 

Üksildane on olla. Päevast-päeva oma vennaga ühes toas õppimine muutub üsna pingeliseks. Meid ei tohi korraga õppima lasta, sest muidu hakkame kaklema ka veel. Kooli tahaks kindlalt juba tagasi, sest uute teemade õppimine iseseisvalt ei ole minu jaoks just kõige meeldivam. See eriolukord võiks kiiremini läbi saada, et ma saaks kooli ilusti koos klassikaaslastega ära lõpetada.

 

Puhata ja kaua magada on väga tore, aga kodus on üksik olla. Igatsen kooli minna ja sõpradega koos olla. Koolis saad uute teemade kohta õpetajalt küsida, aga kodus ei saa. Ma väga sooviksin e-tunde, sest siis saan klassikaaslastega suhelda ja õpetajalt küsida.

 

Ma väga tahan veel see õppeaasta kooli minna!!! :(

 

Tore oleks kokku saada klassikaaslastega ja õpetajatega. Vestelda sellest, kuidas möödus karantiin kodus. Ja kodus õppimine on palju lahedam. ;)

 

Väga äge on. Ei pea oma nõmedate klassikaaslastega kokku puutuma. Kodus õppimine on palju parem. Keegi ei sega õppimist ja asjadest saab päriselt ka aru. E-tunnid on parimad. Eriti kui need on pool 10 hommikul. Keegi ei tahagi magada tegelikult.

 

Aga kui aus olla, siis kõik eespool kirjutatu tuleneb suurest kurbusest ja üksildusest. Tahaks juba oma sõpru näha. Tahaks istuda nendel kõvadel ja ebamugavatel toolidel, mis on nende kitsaste laudade taga, kuhu ei mahu peale mu õppevahendid. Tahaks olla vahetunnis, kus ma ei kuule oma mõtteidki. Tahaks lihtsalt kooli.

 

Kodus on nii igav eriti siis kui kuhugi ei või minna.Tahaksin ausalt väga kooli teisi näha ja teistega olla. Noh selles mõttes ei taha kooli, et koolid hakkavad nii vara see on hea, et saab magada kaua noh mina magan kella 10 või 11ni. Loodan väga, et koolid tehakse varsti lahti. Ma ei mäletagi millised osad õpilased ja õpetajad näevad välja või mis häält nad teevad.

 

Kui distantsõpe algas, olime kõik vaimustuses. Eriti sellest, et ei pidanud hommikul vara ärkama ja hakkama kohe hommikusööki valmistama. Esimene nädal oli põnev. Teine nädal oli juba selline keerulisem. Kolmandal aga tundus,et kogu maailm vajub kokku. Õnneks olid ja on ka praegu lapsed väga tubli. Teevad korralikult koostööd ja enamasti lõunaks on õpitud ka. Väga hea on teada, et hoolimata distantsist, on kõik õpetajad vajadusel kätte saadavad. Nüüd on kogu õppimine ja kodune elu läinud kenasti rütmi. Kuigi vahest on küll tunne, et paneks lapsed kuhugile keldrisse kinni :D Asja kõige positiivsem pool on see, et nüüd jätkub laste jaoks justkui rohkem aega. Kvaliteetaega on rohkem ja tänu sellele õpin lapsi rohkem tundma.

 

Esimene nädal oli põnev, sai teada kuidas distantsõpe käib. Järgmistel nädalatel läks aga raskemaks, tuli natuke rohkem asju ja vahepeal ei saanud aru. Alguses olid kõik elevil, et kodus saab olla kaua aega. Aga see pole ikka see mida mina arvasin. Arvasin, et on lihtne, aga vahepeal on raskusi. Kodus üksi on igav ka. Pigem oleks koolis, kui õpiks kodus.

 

Igav on üksi kodus õppida. Esimene nädal oli veel okei, aga nüüd on see kodus olemine juba tüütuks muutunud. Kõik on hea, et vara ei pea ärkama, aga tahaks väga teisi juba näha ning tahaks see õppeaasta veel kooli ka minna.

 

Tahaksin juba kooli minna, mulle ei meeldi üldse kodusõppida. Tahaksin juba enda kõikide sõpradega kokku saada ja neid kallistada.

 

PALUN KOROONA MINE ÄRA JUBA!

 

Kodus on lahe. Ei pea vara ärkama. Saab enda ganggangiga koos kõnedes olla ja mängida mänge jne. Saab kaua üleval olla ja kaua magada. Koduõpe võiks

jääda.

 

Esimene nädal oli väga raske õppimisega .Ei saanud aru mida peab tegema ,mida mitte,aga nüüd olen sellega harjunud,vaatangi mis igapäevaselt teha on.Hea on see ,et hommikul saab kaua magada ,õhtul kauem üleval olla.Kindlasti olen läinud kodus ka mugavamaks,ei liigu nii palju ,kui oleks vaja.Sõbradega on ju hea hängida arvutis.

 

Mul on toas mingid väikesed mustad putukad. Kust nad tulevad? Nad ei hüppa. Kogusin nad purki. Ronivad seal vaikselt. Tahaks kah kooli. Äkki keegi tunneb neid. Koroonad nad vist ei ole.

 

Ma arvan kirbud.

 

Kodus on äge olla, saab sõpradega RONNIPEKI discordis rääkida ( https://discord.gg/ ), nbad grindida, nats rp-ed pelada, kossu pelada, sporti teha, aga õppida on igav, muidugi lihtsam kui koolis, aga ikkagi on kodus parem kuigi on vahel igav. Mataga on ka raskusi. OLGE RÕÕMSAD

 

Ausalt öeldes ei tahaks kooli. Kodus on väga hea olla ja distantsõpe meeldib. Mul nii või naa ei olnud koolis sõpru nii et neid ka ei pea igatsema. Ütleme nii et see aasta enam kooli ei tahaks.

 

Väga tore on oma pisikeste sõbrakestega iga päev suhelda ja 12h päevas arvutis istuda. Õppimine on teisejärguline, sõbrad on tähtsamad ja kui jõuab siis vahel õpib ka. Igav mul vähemalt ei hakka ja kooli niiväga ei igatse, ainult mõned teemad on natuke rasked ja vajavad mõtlemist ning ise treenimine on 5x raskem kui teha kõike, mida treener käsib. Tänahommikune kõne õpetaja ... ga oli ka lahe ;).

 

Kodus on täitsa tore olla, rääkida päevad läbi koos sõpradega ja mängida ägedaid mänge ja vahel ka õppida. Õppimine on mahu poolest lihtsam aga tahaks juba kooli oma kalleid sõbrakesi näha taas. ? Viimasel päeval kui koolis olime ütlesime, et näeme paari päeva pärast-aga kahjuks siin me oleme. Tänahommikune kõne õpetaja ...ga oli väga tore :)

 

Kodus hea saab terve päev pelada ja juutuubi vaadata, netfliksi ka. õppida suht kerge, ei ole mingi raketiteadus. ?

 

Kõik halvad haigused võiksid täna luua otsas ära sõita, et jälle kooli saaks. Igav on ilma lasteta koolimaja vaadata.

 

Ja kui kõikse kamp ükskord kooli lõpuks pääseb loetakse vist kõik õpikud ribadeks...